Müügitulu ja kasumlikkus
2025. aasta II kvartalis, mida iseloomustas väljakutsuv energiaturg ja langevad elektri- ning õlihinnad, ulatus Eesti Energia kontserni müügitulu 388 miljoni euroni. Kontserni EBITDA langes 80 miljoni euroni, korrigeeritud EBITDA* oli 83 miljonit eurot. Kvartali puhaskasumiks kujunes 30 miljonit eurot, korrigeeritud puhaskasum oli 33 miljonit eurot.
Kvartali tulemusi mõjutasid enim põlevkiviõli ja elektri madalad hinnad. 2025. aasta II kvartaliks on Baltikumi energiahinnad langenud tagasi energiakriisieelsele tasemele ehk tasemele, mis oli enne 2022. aastat. Kasumlikkuse poolelt toetasid 2024. aasta II kvartalit ühekordne CO₂-ga seotud kasum, mis andis toona finantstulemustele olulise positiivse mõju. 2025. aasta II kvartal peegeldab taastumist tavapärasele tasemele, mis seetõttu viis kasumlikkuse vähenemiseni võrreldes eelmise aastaga. Positiivsena näitas „Muu“ segment – eriti sagedusteenused – tugevat kasvu nii müügitulu kui EBITDA osas.
* Korrigeeritud EBITDA ja korrigeeritud puhaskasum välistavad pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) tuletisinstrumentide õiglase väärtuse ajutised kõikumised, et tagada parem võrreldavus perioodide lõikes.
Finantsjuht Marlen Tamme kommentaar:
„Kvartali tulemusi mõjutasid enim arengud energiaturul. Tänu viimase aasta jooksul valminud uutele tuule- ja päikeseparkidele tootsime rohkem taastuvelektrit kui mullu. See aitab kaasa elektrihindade langusele ja mõjub positiivselt tarbijatele.
Samas tähendab madalam hind energiaturul väiksemaid tulusid energiaettevõtetele, mis piirab tulevasi investeeringuid – näiteks uute tootmisvõimsuste arendamist. Madalad hinnad ja suured hinnakõikumised on kujunenud uueks normaalsuseks, mis tõenäoliselt kestab ka lähiaastatel.
Selles keskkonnas edukaks toimetamiseks tuleb energiaettevõtetel kohaneda. Eesti Energia on juba astunud samme integreeritud energiaettevõtte suunas. Ühildades taastuvenergia, juhitava tootmise, akulahendused ja kliendiportfelli ühe katuse alla, tugevdame oma konkurentsivõimet muutuvas turuolukorras.“
* Korrigeeritud EBITDA ja korrigeeritud puhaskasum välistavad pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) tuletisinstrumentide õiglase väärtuse ajutised kõikumised, et tagada parem võrreldavus perioodide lõikes.
Taastuvelektri tootmine ja elektrimüük
Segmendi müügitulu langes aastases võrdluses 26% ja oli 170 miljonit eurot. Taastuvelektri tootmine kasvas 27%, ulatudes 0,6 TWh-ni, mida toetasid uued tuulepargid, eelkõige Sopi-Tootsi park, mis kasvatab kogu Eesti Energia ja Eesti riigi portfelli tootmisvõimekust 255 MW võrra. Jaemüügimahud vähenesid 7%, ulatudes 2,1 TWh-ni.
Segmendi EBITDA langes 64%, jäädes 13 miljoni euro tasemele. Peamiseks mõjuriks oli madalam müügihind (–29,9 miljonit eurot), kuna Nord Pool Eesti piirkonna keskmine hind langes 2024. aasta II kvartaliga võrreldes 20%. Madalam müügimaht vähendas tulemusi veel –7,4 miljoni euro võrra, kuigi seda leevendasid madalamad elektri tagasiostukulud (+17,8 miljonit eurot). Korrigeeritud EBITDA langes 62% ehk 25 miljoni euro võrra.
Elektritootmine mitte-taastuvatest allikatest
Segmendi müügitulu kasvas aastaga 6%, ulatudes 37,1 miljoni euroni. Tootmismaht suurenes 2%, ulatudes 0,3 TWh-ni, mis tulenes peamiselt EstLink2 kaabli jätkuvast rikkest, mistõttu suurenes vajadus kohaliku juhitava elektritootmise järele. Kaabel, mis sai 2024. aasta detsembris tugevalt kahjustada ja mille tõttu katkes ~650 MW ühendus Eesti ja Soome vahel, ühendati tagasi võrku 20. juunil.
Segmendi EBITDA vähenes 18 miljoni euro võrra, peamiselt suuremate CO₂ kulude (–8,3 miljonit eurot), kõrgemate püsikulude (–4,0 miljonit eurot) ja madalamate tuletistehingute kasumite (–5,3 miljonit eurot) tõttu.
Hoolimata nõrgemast finantstulemusest on fossiilkütustel töötavad tootmisüksused endiselt strateegiliselt olulised, osaledes nii elektritootmise kui ka sagedusteenuste turul. Eestis on tänini puudunud kompensatsioonimehhanism strateegiliste reservvõimsuste hoidmiseks, mistõttu on Eesti Energia pakkunud neid teenuseid tasuta. Alates 1. jaanuarist 2026 jõustub uus regulatsioon, mis võimaldab süsteemihalduril Eleringil reservvõimsusi hankida, et tagada jätkuvalt piirkonna varustuskindlus – see loob antud tootmisvõimsustele uue tulupotentsiaali.
Jaotusvõrk
Jaotussegmendi müügitulu kasvas 9%, ulatudes 73,7 miljoni euroni, millele aitasid kaasa kõrgemad tariifid ja 2% suurem jaotusmaht. Võrgukaod ja planeeritud katkestused vähenesid, plaanivälised katkestused püsisid madalal tasemel.
Segmendi EBITDA kasvas aastaga 35%. Marginaali mõju oli +5,1 miljonit eurot tänu kõrgemale keskmisele müügihinnale ja madalamatele muutuvkuludele. Jaotusmahtude suurenemine lisas +0,8 miljonit eurot ning edasilükkunud hoolduskulud vähendasid püsikulusid 1,4 miljoni euro võrra.
Põlevkiviõli segment
Segmendi müügitulu langes 17%, ulatudes 43 miljoni euroni, peamiselt 15% väiksema müügimahu ja 20% madalama keskmise müügihinna tõttu (tuletisinstrumentide mõju välja arvatud). Koos tuletistehingutega oli realiseeritud keskmine hind 405,5 €/t ehk vaid 3% madalam aastatagusega võrreldes. See peegeldab grupi uuendatud riskimaandusstrateegia tõhusust, mis tugineb finantsoptsioonidele varasemalt kasutatud swap’ide asemel. See strateegia pakub kaitset languse vastu, säilitades tõusupotentsiaal, ja seda turuolukorras, mis tavapäraselt kaupleb backwardation’is.
Põlevkiviõli tootmismaht oli 103 tuhat tonni (–7%). Segmendi EBITDA vähenes 64 miljoni euro võrra, kuna 2024. aasta II kvartalis toimunud erakorraline CO₂ kvootide tehing (64,5 miljonit eurot) tänavu ei kordunud. Ilma selleta mõjutasid EBITDA-t hinnalangus (–9,6 miljonit eurot) ja väiksem tootmismaht (–5,7 miljonit eurot). Positiivsena andsid tuletistehingute kasumid +10,0 miljonit eurot, kinnitades uu riskimaandusstrateegia tulemuslikkust.
Muud tooted ja teenused
Müügitulu muudest toodetest ja teenustest peaaegu kahekordistus (+97%), ulatudes 32 miljoni euroni, peamiselt sagedusteenuste tugeva kasvu tõttu. Pärast Balti riikide desünkroniseerimist Venemaa võrgust käivitati sagedusturg, mille esimesi kuid iseloomustas tugev hinnakõikumine. Eesti Energia oli hästi ette valmistunud – olemas olid nii akud kui ka erinevad tootmisvõimsused – mistõttu saavutati selles valdkonnas tugev kasumlikkus. Sagedusteenuste müügitulu oli 27,0 miljonit eurot ning EBITDA 31,3 miljonit eurot. Soojuse ja gaasi tulud kasvasid mõõdukalt, kuid maagaasi EBITDA vähenes 2,3 miljonit eurot. Kokku kasvas segmendi EBITDA 23 miljoni euro võrra.
Tulevikku vaadates eeldame, et sagedusteenuste turg Baltikumis stabiliseerub. Ehkki tegemist on jätkuvalt perspektiivika ärisuunaga, ei ole edaspidised tulud ja kasumid tõenäoliselt nii erakordsed kui 2025. aasta II kvartalis.
Investeeringud
Kontserni kapitaliinvesteeringud ulatusid 2025. aasta II kvartalis 120 miljoni euroni, langedes aastases võrdluses 43%. Suurim osa (51,3 miljonit eurot) suunati peatselt valmivatesse taastuvenergia projektidesse – peamiselt Leedus asuvasse Kelme tuuleparki (35,3 miljonit eurot), mille tootmine algab kõigi eelduste kohaselt 2025. aasta IV kvartalis. Investeeringud elektrijaotusvõrku kasvasid 7%, ulatudes 40,2 miljoni euroni – eesmärgiga vähendada katkestuste riski ja tõsta võrgu töökindlust eri ilmastikutingimustes. Enefit-280 põlevkiviõlitehase investeeringud olid 13,8 miljonit eurot, projekt on jõudmas lõppfaasi.
Finantseerimine ja likviidsus
30. juuni 2025 seisuga oli Eesti Energial 619 miljonit eurot likviidseid vahendeid ning koos kõigi vabade likviidsus-liinidega ulatus maht 1 019 miljoni euroni (sh 400 miljonit eurot kasutamata krediidilimiite). Kontserni koguvõlg oli 1 731 miljonit eurot ning netovõlg 1 113 miljonit eurot, mis on 271 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi.
Olulisemad finantssündmused kvartalis:
- 2025. aasta aprillis omandas Eesti Energia vabatahtliku ülevõtupakkumisega ~20% Enefit Green AS-i börsil noteeritud aktsiatest, suurendades osaluse 97,2%-ni. Kohustuslik ülevõtt toimub 1. augustil 2025, mille järel kuuluvad kõik aktsiad Eesti Energiale. Nasdaqi otsuse kohaselt denoteeritakse aktsiad börsilt 4. augustil 2025
- Mais 2025 sai kontsern Eesti riigilt 100 miljoni euro suuruse omakapitali sissemakse
- Juunis 2025 emiteeriti Nasdaq Balti börsil 50 miljoni euro väärtuses tagamata seenior-võlakirju
- Juulis 2025 andis Fitch Ratings Eesti Energiale esmakordse pikaajalise krediidireitingu BBB– (väljavaade: stabiilne)
Krediidireitingud seisuga 30. juuni 2025:
- Fitch: BBB–, väljavaade: stabiilne
- Moody’s: Baa3, väljavaade: negatiivne
- S&P: BB+, väljavaade: negatiivne
Väljavaade
Juhtkonna hinnangul jäävad 2025. aasta müügitulu ja EBITDA eelmise aasta tasemele, samas kui investeeringud vähenevad. Strateegiline fookus on endiselt suunatud võtmeprojektide – uute taastuvenergia parkide ja Enefit-280-2 põlevkiviõlitehase – lõpuleviimisele ning elektrijaotusvõrgu jätkuvale arendamisele.
Finantsaruanded
Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne
| miljonites eurodes | 2.kvartal 2025 | 2.kvartal 2024 | 6k 2025 | 6k 2024 |
| Müügitulu | 387,8 | 415,1 | 917,9 | 915,4 |
| Muud äritulud | 14,7 | 42,7 | 42,1 | 93,2 |
| Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus | -1,0 | 2,8 | -8,9 | 7,2 |
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | -247,3 | -210,6 | -582,5 | -530,4 |
| Tööjõukulud | -51,1 | -48,8 | -99,9 | -97,0 |
| Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus | -41,3 | -40,3 | -81,8 | -79,1 |
| Muud tegevuskulud | -23,5 | -47,7 | -67,1 | -107,6 |
| ÄRIKASUM | 38,3 | 113,2 | 119,8 | 201,7 |
| Finantstulud | 2,1 | 1,5 | 5,3 | 3,0 |
| Finantskulud | -17,1 | -11,3 | -29,8 | -24,3 |
| Neto finantstulud (-kulud) | -15,0 | -9,8 | -24,5 | -21,3 |
| Kasum/kahjum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse | 4,6 | 1,2 | 6,5 | 3,0 |
| KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST | 27,9 | 104,6 | 101,8 | 183,4 |
| Tulumaksukulu | 2,1 | -1,5 | 6,0 | -1,7 |
| ARUANDEPERIOODI KASUM | 30,0 | 103,1 | 107,8 | 181,7 |
| sh emaettevõtja omaniku osa kasumist | 28,1 | 102,9 | 100,9 | 172,4 |
| sh mittekontrolliva osaluse osa kasumist | 1,9 | 0,2 | 6,9 | 9,3 |
Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne
| miljonites eurodes | 30.06.2025 | 31.12.2024 |
| Põhivara | ||
| Materiaalne põhivara | 3 698,5 | 3 563,8 |
| Varade kasutusõigus | 27,8 | 27,9 |
| Immateriaalne põhivara | 93,8 | 93,5 |
| Ettemaksed põhivara eest | 60,4 | 61,1 |
| Edasilükkunud tulumaksuvara | 5,7 | 4,2 |
| Tuletisinstrumendid | 195,3 | 213,3 |
| Investeeringud sidusettevõtjatesse | 79,3 | 74,9 |
| Muud aktsiad ja osad | 0,2 | 0,3 |
| Pikaajalised nõuded | 3,4 | 3,3 |
| Kokku põhivara | 4 164,4 | 4 042,3 |
| Käibevara | ||
| Varud | 145,8 | 172,0 |
| Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud ja päritolusertifikaadid | 76,0 | 74,5 |
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 206,6 | 282,2 |
| Tuletisinstrumendid | 48,5 | 90,0 |
| Raha ja raha ekvivalendid | 618,5 | 468,9 |
| Kokku käibevara | 1 095,4 | 1 087,6 |
| Kokku varad | 5 259,8 | 5 129,9 |
| miljonites eurodes | 30.06.2025 | 31.12.2024 |
| OMAKAPITAL | ||
| Emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja reservid | ||
| Aktsiakapital | 746,6 | 746,6 |
| Registreerimata aktsiakapital | 100,0 | – |
| Ülekurss | 259,8 | 259,8 |
| Kohustuslik reservkapital | 75,0 | 75,0 |
| Hübriidvõlakirjad | 414,2 | 398,5 |
| Muud reservid | 119,1 | 160,2 |
| Jaotamata kasum | 623,3 | 565,5 |
| Kokku emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja reservid | 2 338,0 | 2 205,6 |
| Mittekontrolliv osalus | 3,7 | 177,8 |
| Kokku omakapital | 2 341,7 | 2 383,4 |
| KOHUSTISED | ||
| Pikaajalised kohustised | ||
| Võlakohustised | 1 540,5 | 1,498,7 |
| Edasilükkunud tulumaksukohustised | 23,2 | 28,0 |
| Muud võlad ja ettemaksud | 7,9 | 8,0 |
| Tuletisinstrumendid | 9,5 | 4,4 |
| Lepingulised kohustised ja sihtfinantseerimine | 493,3 | 467,9 |
| Eraldised | 39,9 | 39,0 |
| Kokku pikaajalised kohustised | 2 114,3 | 2 046,0 |
| Lühiajalised kohustised | ||
| Võlakohustised | 210,7 | 197,0 |
| Likviidsusswap | 112,3 | 79,8 |
| Võlad hankijatele ja muud võlad | 255,7 | 267,5 |
| Tuletisinstrumendid | 22,7 | 22,6 |
| Lepingulised kohustised ja sihtfinantseerimine | 3,1 | 2,0 |
| Eraldised | 199,3 | 131,6 |
| Kokku lühiajalised kohustised | 803,8 | 700,5 |
| Kokku kohustised | 2 918,1 | 2 746,5 |
| Kokku kohustised ja omakapital | 5 259,8 | 5 129,9 |
Eesti Energia avaldab oma auditeerimata 2025. aasta II kvartali tulemused 31. juulil 2025. II kvartali vahearuanne ja investorite esitlus on kättesaadavad Eesti Energia veebilehel. II kvartali majandustulemusi käsitlev investorikõne toimub 31. juulil 2025 kell 11:00 Londoni aja järgi, 12:00 Frankfurdi aja järgi ja 13:00 Tallinna aja järgi. Osalemiseks palume end registreerida. Pärast registreerumist saadetakse teile konverentsikõnega liitumiseks vajalikud andmed.
Lisainfo:
Danel Freiberg
Treasury- ja finantsriskijuhtimise osakonna juht
Eesti Energia AS
Tel: +372 5594 3838
Email: danel.freiberg@energia.ee
Manus
